LAPSE PÄEV? MIS SEE VEEL ON?
See on üks väga eriline päev lasteaialapse elus. See päev on kordumatu ja huvitav nagu iga laps ja tema pere. Lapse Päeva peetakse vaid kord lasteaiaaja jooksul. Päev planeeritakse võimalikult kaugele sünni- ja nimepäevast ning muudest tähtpäevadest. Lapse Päeva korraldavad kodu ja lasteaed käsikäes. Olulisem roll on siin lapse perel, kes vastavalt võimalustele ja fantaasiale muudab oma lapse päeva eriliseks. Lapse Päeva eesmärk on väärtustada iga last ja tema peret ning õpetada hindama seda, et iga laps, iga pere ja iga kodu on omanäoline ja erinev.
KUIDAS LAPSE PÄEV ALGUSE SAI?
Lapse Päev algas koos Hea Algusega, kui esmakordselt alustas tööd lasteaia vanematekogu, kes ühelt koolituselt tõi kaasa idee Lapse Päeva tähistamiseks. Idee kiideti kasvatajate poolt heaks ja täiendati toonase lennu lastevanemate Aili Tamme, Ruth Lutsu, Olga Rooni, Voldemar Kerme ja Asner Järve poolt. Esimene Lapse Päev peeti 19. oktoobril 1995, see oli XX lennu vilistlase Raido Rehme Päev.
ETTEVALMISTUSED LAPSE PÄEVAKS
Lapse Päevaks hakatakse valmistuma varakult. Esmalt mõtleb pere välja ja paneb koos õpetajatega paika Lapse Päeva toimumise aja ja läbiviidavad tegevused, korraldab väljasõidu või õppekäigu, vajadusel broneerib bussi. Tegevusi planeerides võetakse arvesse lapse iseloom, huvid ja hobid, vanemate ametid ja töökohad, pere elukoht või lähedalasuvad looduskaunid kohad. Pere toob fotosid lapsest ja tema pereliikmetest ning talle olulistest sündmustest. Samuti on osad pered teinud rühmale kingitusi, näiteks õmmelnud ise mänguasju, meisterdanud lindudele pesakaste ja söögimaju, kudunud nukkudele kindaid-sokke, teinud lastega gobeläänvaiba, kinkinud õppevahendeid või raamatuid.
Õpetajad intervjueerivad peatset tähtpäevalist, saades teada lapse arvamusi ja tähelepanekuid iseenda, oma pere ja lemmikute kohta ning lapse ootusi seoses oma päevaga. Õpetaja paneb ka kirja rühmakaaslaste iseloomustused ja arvamused päevakangelasest. Lapsesuu vihikust kirjutatakse välja kõik lapse toredad ütlemised. Kogu sõna- ja fotomaterjal eksponeeritakse Lapse Päeva stendil, mis lapse lemmikvärvides kujundatult tervitab kõiki juba riideruumis. Rühmakaaslased joonistavad päevakangelasest pildid ja kirjutavad ise või õpetaja abiga sinna häid soove. Pildid köidetakse Lapse Päeva mappi, millel õpetajate poolt kujundatud tiitelleht. Mõni rühm on teinud lapsele ka tähtpäeva puhul kingituse.
LAPSE PÄEVA RITUAALID
HOMMIKURING
Sel päeval on tavaliselt lasteaias ka keegi lapse pereliikmetest. Laps on oma päeval rühmas ja lasteaias kõige tähtsam, Tähtpäevalise lauda katab tema lemmikvärvi laudlina, millel lilleseade ja küünal. Tal on palju privileege. Ta saab terve päeva istuda Lapse Päeva troonil, mille just selleks otstarbeks valmistas kohalik puutöömeister Endel Koppel. Laps saab olla igal pool liider. Tal on õigus valida ühismänge, olla neis mängujuht, käia õpetajaga kaasas lapsi märkimas, olla jalutuskäigul rivis esimene, sööta kalu, valida unejutt jmt. Hommikuringis teeb laps koos vanemaga nn stendiettekande, tutvustab teistele lastele oma pereliikmeid, kommenteerib oma fotosid ning räägib iseendast ja oma perest. Õpetaja toetab lapse juttu intervjuu käigus saadud huvitavate faktidega, rõhutades just selle lapse ja tema pere omanäolisust. Hommikuring lõpeb käest kätte käiva soovikeraga: kelle käes lõngakera on, see soovib päevakangelasele midagi toredat, seejärel kerib laps soovid kerra ja kordumatu päev võib alata.
ENNELÕUNASED TEGEVUSED
Hommikustele tubastele tegevustele järgneb reeglina pere poolt sisustatud ennelõunane aeg. Lapse Päev annab hea võimaluse väärtustada erinevaid peresid ja kodusid ning tutvustada vanemate elukutseid. Lastele on korraldatud hulgaliselt õppekäike pereliikmete töökohtadesse koduvalda ja kaugemale: briketitehasesse, päästeametisse, aiandisse, sigalasse, töökotta, koolimajja, kirikusse, Vanemuise teatrisse, raudteejaama, trükikotta, jalatsivabrikusse, Järvemuuseumisse ja mujale. Meid on külla kutsutud kodudesse ja vanavanemate poole, toimunud on huvitavaid väljasõite, matku ja õppekäike lähiümbruse looduskaunitesse kohtadesse. Lapsed on viinud metsloomadele süüa Savikoja metsa, vaadelnud saabuvaid rändlinde Sangla poldril, kuulanud legende Kavilda Kiigemäel, püüdnud kala Ulila jõe ääres, pannud ja võtnud kartuleid, korjanud õunu õunaaias, sõitnud kelgukoertega. Oleme käinud mänguasjamuuseumis, botaanikaaias, loodusmuuseumis ja mujalgi. Lapse valitud unejutu jutustab laps ise või esitab lapsevanem, vahel on see ette loetud kodusest lemmikraamatust. Soovi korral laulab laps või vanem unelaulu ja teeb unepai.
PÄRASTLÕUNASED TEGEVUSED
Peale päevast und on lapse pere jälle vastavalt võimalustele lasteaeda oodatud. Põneva õhtupooliku saab igal juhul korraldada. Väga paljudel juhtudel on emad, tädid ja vanaemad olnud lastega küpsetamas ja kokkamas. On küpsetatud leiba, kukleid, piparkooke, on tehtud kõrne- ja majoneesiküpsiseid, ahjuõunu, jõhvikaid suhkrus, küpsisetorti, šarlotte torti, on valmistatud tervislikke võileibu ja puuviljavardaid. Lastega on meisterdatud, õmmeldud, puutööd tehtud, mängitud lapse lemmikmänge ja kodust toodud põnevaid lauamänge, korraldatud võistlusi ja kontserte ning lavastatud muinasjutte.
MIKS PIDADA LAPSE PÄEVA?
Ennekõike lapse enda pärast, et väärtustada iga last kui erilist ja huvitavat isiksust. Lapse Päev annab võimaluse tundma õppida konkreetse lapse peret ja saada vastastikku uusi kogemusi. Peredel on võimalus saada osa lasteaia argipäevast ning osaleda selles aktiivselt. Läbiviidud Lapse Päev annab õpetajatele võimaluse rikastada nädalateemat, avardada laste silmaringi ja muuta elu lasteaias huvitavamaks.