Eripedagoogi tugiteenus lasteaias on mõeldud nii lastele (arendustegevus), kui ka lapsevanematele ja õpetajatele (nõustamine). Eripedagoogiline tugiteenus on abiks igale lapsele (nii eakohaselt arenenud, toevajadusega, kui ka andekale lapsele), kuid täiendavat arendustegevust pakub eripedagoog eesmärgipärastatult just nendele lastele, kes vajavad:
- rohkem toetust psüühiliste protsesside arendamiseks (tähelepanu ja keskendumine, tajuprotsessid, töömälu ja mõtlemisvõime).
Eripedagoogilise tugiteenuse raames on toetatud veel:
- lapse õpisokuste kujunemine (sh õpimotivatsioon);
- lapse keele ja kõne areng;
- enesekohaste oskuste kujunemine (tunded ja käitumine);
- mänguoskuste areng;
- peenmotoorne vilumus (sh silma-käe koostöö ning kahe käe koostöö) ja
- üldine kooliks ettevalmistumine.
Võimalusi, kuidas jõuab info toevajadusega lapsest eripedagoogile:
- eripedagoog külastab rühmasid kogu õppeaasta vältel, nõustades vajaduspõhiselt rühma personali töös lastega. Antud tegevuse käigus võivad eripedagoogile teatavaks saada lapsed, kelle arengut oleks vaja täiendavalt jälgida;
- rühmaõpetaja(te) üldpedagoogilise töö raames (peamiselt planeeritud õppe- ja kasvatustöö, aga ka üldise kasvatuse ja arengu toetamiseks ellu viidud tegevuste kaudu) võivad ilmsiks saada lapsed, kes vajavad ea- ja/või rühmakaaslastega võrreldes rohkem tähelepanu ja abi oma kasvu- ja arenguteel. Sellisel juhul pöörduvad eripedagoogi poole õpetajad;
- info tuleb otse lapsevanemalt. Lapsevanem saab igal ajahetkel oma lapse lasteaiateel pöörduda eripedagoogi poole oma murede ja kahtlustega, küsida abi ning juhendeid koduste toetavate tegevuste ja/või muude väliste sekkumiste kohta; esitada informatsiooni oma lapse toe- ja erivajaduse (sh puude) kohta ning arutleda võimaluste üle saada oma lapsele eripedagoogilist tugiteenust lasteaias.
Miks on eripedagoogi lasteaias vaja:
- eripedagoog on vajatud spetsialist lasteaiaealistele lastele (3-7a), et märgata varakult ja sekkuda õigeaegselt lapse arenguliste erivajaduste toetamise protsessi, eesmärgiga ennetada ja/või leevendada ühel hetkel kooliteed alustava lapse hariduslike erivajaduste osakaalu ning mõju edasistele õpingutele;
- eripedagoog on vajatud spetsialist lasteaias töötavale personalile, kes vajavad igapäevaselt nõustamist ja toetamist töös arenguliste erivajadustega lastega ja seda eriti puhkudel, kui lapsel puudub tema arengulisi eripärasid toetav diagnoos ja puude raskusaste, mis annaks nii lapsele, perele, kui ka lasteaiale täiendavaid võimalusi muude vajalike toetusmeetmete rakendamiseks (nt ametlik alus eritoega laste rühma loomiseks ja erituge vajavate laste suunamiseks neile sobilikumasse kasvu- ja arengukeskkonda);
- eripedagoog on vajatud spetsialist ka last ümbritsevale võrgustikule (pere), kes niisamuti vajavad oma lapse kõrvalt toetust ja juhendamist vanemluse teekonnal ning suunamist koolikohustuse alustamisega seonduvates küsimustes (nt võimalikud toevajadused koolis; lapsele sobiva kooli- ja/või klassikeskkonna valimine; arengukontrollid ning täiendavad lasteaia välised hindamised jms).
Kuidas on toetatud lapsed, kes käivad lasteaia hoiurühmas:
- eripedagoog sekkub vajaduspõhiselt hoiurühmaealiste laste arengu jälgimise ja toetamise protsessi, tehes seda nii töötajate, kui lapsevanemate pöördumiste järgselt;
- võimaluse korral pakutakse tuge vajavatele hoiurühma lastele eripedagoogilist tugiteenust, et kaasa aidata lapse eakohasele arengule ja/või selle soodustamisele ning luua lapsele paremad võimalused üleminekul hoiurühmast lasteaeda;
- juhul kui individuaalne tugiteenus ei ole mingil põhjusel võimalik, on alati toetatud ja juhendatud rühmatöötajad ning lapse pere.
Eripedagoogi poole tasub lapsevanemal pöörduda, kui märgatakse mõnda järgmisest:
- laps on pidevalt füüsiliselt rahutu (st suutlikkust motoorselt paigal püsida on ebapiisavalt nii lapsele meelespärases tegevuses, kui ka täiskasvanu poolt pakutavas tegevuses);
- lapse tähelepanu hajub juba alustatud tegevustes sageli või tal on tähelepanu koondamise raskused;
- lapsel on (pidevalt) raske meelde jätta tuttavaid (ja vähem tuttavaid) asju, sündmusi, tegevuste järjekordasid, salme/laule, omaenda tegevust (nt oma asjade asukoht tuttavas keskkonnas) jne;
- laps ei näita üles huvi täiskasvanu pakutavate (mängu)tegevuste vastu ja/või ei jäljenda rühmakaaslasi/täiskasvanut mängutegevuses/õppetöös;
- lapsel on keeruline mõista talle antud juhiseid;
- laps vajab (regulaarselt) abi näiteks paaride leidmisel, puslede ja erinevate lõikepiltide kokkupanemisega, erinevuste märkamise ja kirjeldamisega, nuputamis- ja probleemülesannete lahendamistega, rütmide järele kordamisega, lihtsamate ruumi- ja ajasuhete mõistmise ja kasutamisega; peenmotoorset vilumust nõudvate tegevustega (nt rebimine, voolimine, pliiatsi käsitlemine, lõikamine) jt;
- või kui olete märganud midagi muud, mida ei ole eelpool mainitud, mis tekitab muret, küsimusi või kahtlusi (nt laps on kohmakas ja kaotab sageli tasakaalu; näib, et laps ei kuule kui teda kõnetatakse; tundub, et lapse silmanägemisega on midagi teisiti jne);
- või juhul kui Teie lapsele on juba määratud diagnoos/puude raskusaste, Teie laps saab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või Teie lapse arengut mõjutab mõni muu tervisega seonduv eripära (nt epilepsia, kuulmislangus, enneaegsus jne) jms.
– – vaid koostöös sünnivad kõige suuremad võidud – –
Info värskendatud september 2026